Muusikateraapia ajukahjustusega inimestele

Pärast peaaju traumat või muudel põhjustel tekkinud ajukahjustust seisab inimene silmitsi suure hulga muutustega. Tänapäeva tehnoloogia areng on võimaldanud demonstreerida aju plastilisust ning aju võimet muuta oma funktsiooni ja struktuuri vastuseks erinevatele stiimulitele. On avastatud, et aju muutub struktuurilt ja funktsioonilt õppimise, treeningu ja keskkonna mõjude tulemusel. See võimaldab inimesel uuesti õppida teatud oskuseid, isegi kui need on ajukahjustuse tõttu häirunud.

Muusikal saab siin olla oluline roll. Uuemad aju-uuringud on näidanud, et ajupiirkonnad, mida aktiveerib muusika, ei ole seotud ainult muusika töötlemisega, vaid ka keele- ja kuulmistajuga, tähelepanu, mälu, planeerimis- ja motoorsete funktsioonidega. Uuringud on näidanud, et muusika aktiveerib aju struktuure kahepoolselt, sealjuures paremat ajupoolkera rohkem kui vasakut. Näiteks laulmine, mis on peamiselt seotud aju parema poolkeraga, võib „mööduda“ kahjustatud vasaku ajupoole kõnekeskusest, et aidata inimesel kõnet taastada. Muusika võib aktiveerida ka tähelepanuga seotud alasid mõlemas ajupoolkeras, mis võib aidata parandada insuldi või ajutrauma tagajärjel tekkinud tähelepanuprobleeme.

Man playing the bongo drums close-up of hands Seega muusikateraapia saab pakkuda mitmekesiseid muusikaga seotud võimalusi ajukahjustusega inimese taastumise soodustamiseks, stimuleerimiseks ja toetamiseks:

Teadlik muusikasse ja muusika rütmi järgi liikumine võimaldab korrastada nii kõnnimustrit kui ka aktiveerida suuremaid ja väiksemaid füüsilisi liigutusi.
Rütmipillidel mängimine aitab taastada ja arendada käelist liikumist ning motoorseid oskusi.
Muusikaline improvisatsioon oma spontaansuses loob pingevaba keskkonna ning soodustab sobivat emotsionaalset väljaelamist ja stabiliseerumist, mis omakorda toetab üldise käitumise paranemist.
Ajukahjustustega inimeste muusikateraapias on olulisel kohal ka laulmine. See aitab taastada vokaalseid võimeid ja erinevaid kõne aspekte (hääle, intonatsiooni, kõnekiiruse kontroll, verbaalne arusaadavus) ning stimuleerib ja stabiliseerib hingamist.
Ajukahjustuse järel tekib sageli väsimus, keskendumisraskused, mäluprobleemid, orienteerumisraskused ja motivatsioonipuudus. Laulmine ja laulude loomine aitab suurendada inimese teadlikkust ümbritsevast keskkonnast, kus näiteks lauludes kasutatavad tekstid seotakse reaalsete tegevustega. Improviseeritud laulud, kus laulu tekst seotakse kuupäeva, kellaaja, ilma jms, aitavad suurendada klientide orienteerumisvõimet ja mälu.

Muusikateraapia erineb klassikalistest taastusravi meetoditest. Häid tulemusi muusikateraapia rakendamisel täheldatakse ajukahjustusega klientide taastusravis ka kõige varajasemas faasis, kus muidu reageerimisvõimetutelt klientidelt saadakse vastuseid muusikalistele tegevustele. Muusika võib sageli osutuda ainukeseks võimaluseks raskes seisundis kliendiga kontakti loomisel. Taastusravi ja rehabilitatsiooni hilisemates faasides on muusikateraapia abil võimalik töötada nii motoorsete ja kognitiivsete funktsioonide arendamise kui psühhosotsiaalsete teemadega. Kliinilised praktikad näitavad, et muusika on kasulik töövahend selleks, et stimuleerida koostoimet, kuna muusikaline koostoime annab tähenduse mistahes füüsilise ja kognitiivse taseme puhul.